Hea lugeja!

Eestimaa elanikud saavad peagi otsustada, millist Eesti riiki nad järgmisel neljal aastal näha soovivad. Kas õiglast Eesti riiki, kes ei jäta kedagi maha ning tõstab meie inimeste heaolu? Või riiki, kus sotsiaalne turvalisus on tagatud vaid jõukatele, ettevõtted koondavad töötajaid ja sulgevad uksi ning toiduhindade kasv lööb ajaloolisi rekordeid. Keskerakonna seisukoht on siin selge – riik peab olema näoga Eestimaa inimeste poole. See tähendab laiapõhjalist tegutsemist, tähelepanu nii meie eakatele, aga ka peredele ning noortele, kes oma elu alustamas, olgu maal või linnas.

Usun, et väga paljud inimesed on märganud neid suuri muutusi, mis on viimase kuue aasta jooksul tulnud, olles valitsuserakond, eriti nelja aasta jooksul, kui Keskerakond juhtis valitsust. Võtame tervishoiu ja haigekassa, mis said juurde väga suured rahasüstid, kuhu hulka kuulub ka hambaravihüvitiste tõstmine, erakorralised pensionitõusud, tervishoiutöötajate, õpetajate, päästjate, politseinike palgatõusud, tugev regionaalpoliitika ja riigimajade loomine, tasuta maakondlik ühistransport, jätkusuutlik maaelu ja põllumeeste toetamine, tasuta kõrghariduse säilitamine ning teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõstmine 1% tasemele SKP-st, riigikaitse tugevdamine jpm.

Tänane poliitiline olukord ei rahulda meid ega tohiks rahuldada ka kedagi teist, kes Eestist hoolib. Vaevalt võime uhkust tunda selle üle, et Eesti hoidis möödunud aastal kaht kõige negatiivsemas mõttes liidrikohta Euroopa Liidu riikide seas – meie tarbijahindade kasv oli mitmendat kuud kiireim ja meie majanduse kasv oli teises kvartalis Euroopa Liidu viletsaim. Need on väga kurvad rekordid, kuskohal kiirus ei taganud võitu.

Eestit ei lõhesta teravalt mitte ainult poliitilised vaated, vaid ka inimeste elatustase. Keskerakonna riigikogu valimisplatvormi läbiv mõte on, et väärikalt tagatud toimetulek on tagatud igale Eestimaa inimesele. Alles siis saame end välja teenitult nimetada väärikaks ja küpseks Euroopa riigiks.

Keskerakonna eesmärk on, et lähiaastatel moodustaks keskmine vanaduspension keskmisest palgast vähemalt 40 protsenti ning pensionärid tuleksid inimväärselt toime ega pea muretsema kas pärast kommunaalarveid jagub raha toiduainetele või ravimitele. Seetõttu leiame me, et tuleb tõsta viiel järjestikusel aastal lisaks indekseerimisele pensione erakorraliselt 50 euro võrra. Selle tulemusena kerkiks keskmine vanaduspension üle 1000 euro. Lisaks sellele kuulub Keskerakonna plaanide hulka lesepension, et toetada üksikute pensionäride toimetulekut ja austada pikaaegset abielu. Keskerakonna ettepanek on kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud.

Lisaks plaanidele on meil ette näidata konkreetseid tegevusi. Novembris laekus meie eestvedamisel igale pensionärile eluliselt vajalik lisahapnik - 50 eurot ühekordset toetust. Lisaks on keskmine pension alates sellest aastast tulumaksuvaba. Üksi elava pensionäri toetuse tõstsime 115-lt eurolt 200-le ning peame vajalikuks seda edaspidi veel tõsta.

Noorte ja perede jaoks peame oluliseks tõsta esimese ja teise lapse toetust saja euroni ehk samale tasemele nagu praegu on kolmanda ja enama lapse toetus. Kõik lapsed on võrdselt väärtuslikud ning ei ole ühtegi põhjust, miks peaks kolmanda lapse eest maksma lapsetoetust rohkem, kui esimese ja teise lapse eest. Paraku ei leidnud möödunud aasta 28. detsembril parlamendis koalitsioonierakondade (Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) toetust Keskerakonna muudatusettepanek tõsta esimese ja teise lapse toetus sajale eurole.

Eesti põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, mistõttu on Keskerakonna ettepanek langetada toiduainete käibemaksu tänaselt 20 protsendilt 5-le protsendile. Kiire inflatsiooni olukorras tuleb tarbijatele tagada mõistlik toidu hind ja toidutootjatele konkurentsivõime. Riigi rikkus sõltub meie majanduse käekäigust ning ettevõtete toetamine on igas kriisis tähtis, sest neist sõltuvad töökohad.

Maale kolimist on mõistlik soodustada ja maal elavate inimestega on vaja arvestada. Elektri varustuskindlust tuleb tõsta, hoida meie põlevkivijaamu ja kiirendada taastuvenergiale üleminekut. Ravijärjekordade lühendamine peab taas tulema jõuliselt päevakorda, mitte ununema sootuks, nagu see on täna. Riik peab olema kaitstud.

Peame ette mõtlema ka suuremate investeeringute realiseerimisele, nagu Tallinna haigla, Rohuküla raudtee või neljarealised maanteed, kui erasektori hoog raugeb ja  majanduse väljavaated muutuvad negatiivseks. Oleme paraku majandusliku ebakindluse lävel ning 2009. aasta meetodid kriisist väljatulemiseks tuleb jätta minevikku. Need ei töötanud siis ega töötaks ka praegu.

Keskerakonna juhitud valitsused on parandanud just madalama ja keskmise sissetulekuga inimeste eluolu. Keskerakonna plaan on astmeline tulumaks. Lihtne ja selge, kolme astmega. Alampalga suurune tulumaksuvaba tulu kuus kehtiks kõigile ning alampalgast enam saadavat tulu maksustatakse täna kehtiva 20 protsendilise tulumaksumääraga kuni kahe Eesti keskmise palgani. Sellest enam saadavat tulu 30 protsendilise tulumaksumääraga. Selline süsteem on kasutusel suuremas osas arenenud riikidest, kus väikest ja keskmist palka teenivad inimesed tõepoolest võidaks ning mitmekordset Eesti keskmist palka teenivad inimesed panustaksid ühiskonda veidi rohkem selleks, et me kokkuvõttes oleksime tugevamad, jõukamad, edukamad riigi ja rahvana.

 

Jõudu Eestile!

 

Jüri Ratas

Keskerakonna esimees, peaministrikandidaat