Riigikogu valimiste põhiküsimus on Eesti inimeste ja ettevõtete toimetulek. Tänastest otsustest ei sõltu mitte ainult see, kuidas aastal 2023 hakkama saame ega isegi mitte järgneval neljal aastal, vaid hoopis kauem. Me valime, millisel moel lahendada energiakriisi ja pidurdada rekordilist hinnatõusu, kuidas toetada Eestimaa inimesi, hoida ettevõtete uksed avatuna ja kodumaine toit lettidel.

25-aastase diplomaadi karjääri jooksul olen tegelenud peamiselt julgeolekupoliitikaga, inimõiguste kaitsega, Euroopa Liidu suhetega ja Läänemere-äärsete riikide koostööga. 

Sven Soiver on abielus ja nelja lapse isa. Ta on poliitika- ja majandusteemadele keskendunud ajakirjanik ja ettevõtja, pidades ja arendades turismitalu, hobusekasvatust ja ratsakooli Raplamaal.

Olen juhtinud Maardu linna üle kuue aasta ning selle ajaga on linnas ellu viidud palju olulisi projekte ja tehtud arvukalt linnaelanike heaolu tõstvaid tegusid kommunaal-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Iga projekti taga on väärtused ja prioriteedid, suured investeeringud ning paljude inimeste töö. Toetudes suurele juhtimiskogemusele, julgetele ideedele ning oskusele mõelda positiivselt olen ikka valmis panustama Eestimaa arengusse Riigikogus.

Mulle on oluline kogukondlik eluviis, spordi- ja rahvatervise valdkondade edendamine ning pärimuskultuuri hoidmine. Meie elukvaliteet sõltub sellest paljuski

Olen sündinud ja kasvanud Harjumaal Anija vallas ning olnud läbi aegade seotud maaelu, põllumajanduse ja kohaliku omavalitsusega. Juba 25 aastat olen juhtinud teraviljakäitlusega tegelevat ettevõtet. 

Olen põline maaelu patrioot. Minu üheks seisukohaks on, et elu maal peab säilima ja ääremaastumist ei tohi tekkida. 

Elan Raplamaal Kehtna vallas Järvakandis. Olen abielus ja kolme tubli lapse ema. Olen lõpetanud Mainori Majanduse Kõrgkooli ärijuhtimise erialal. Pean oluliseks võrdset kohtlemist ja võrdsete võimaluste loomist. Abi ja tuge tuleb pakkuda neile, kes seda vajavad ja ise toime ei tule. Seisan selle eest, et maakohtades jääksid püsima haridus- ja hoolekandeasutused.

Minu tööks on lahendada töötajate töömuresid ja leida ühine keel tööandjaga. Tihti ei jõua töötajate  sõnum poliitikute kõrvu. Appi tuleb minna ka tööandjatele olukordades, kus riik on jätnud töösuhted reguleerimata. Pooldan erimeelsuste  lahendamist läbirääkimistel, mitte miitingutel.

Soodustada tuleb uute töökohtade loomist. Arendama peab üle Eesti ühistranspordivõrku, sh nõudetransporti, tagamaks vajadustele vastavad liikumisvõimalused. Kõrge inflatsiooni tingimustes peab elektri miinimumvajaduse tagama kõigile inimestele taskukohase hinnaga. Kiirabi-, politsei- ja päästeteenused peavad olema kõigis piirkondades kättesaadavad. Seisan kiirabi, politsei ja päästjate palgatõusu eest.

Ettevõtlus on looming ja vabadus, kuid ka suur vastutus ja kohustus. Vaid ettevõtlus loob lisaväärtust, mida riik saab jagada. Eesti ettevõtted on meie riigi ülalpidajad ja julgeoleku tagajad. Riigilt ei oota ettevõtja mitte abi ja toetust, vaid stabiilse, konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ja jätkusuutliku majanduspoliitika hoidmist. Riik peab toetama ettevõtlust vaid siis, kui on erakorraliselt rasked ajad. Energiahindadesse peab sekkuma, Ei tohi anda inflatsioonile hoogu ja käed rüpes pealt vaadata, kuidas väliskapital sööb ära Eestimaise ettevõtluse. Omamaiste elutähtsate kaupade tootmine on riigi julgeoleku ja kohalike inimeste toimetuleku alus.

Tegutsen väikeettevõtjana alates 1992. aastast. Täna juhin kahte ettevõtet (Aamann OÜ tervisedenduskeskus Harmoonikum ja eralasteaed Lillelapsed) ning annan tööd enam kui kümnele inimesele. Tegutsen Eesti kultuuri kestmise, eestlaste parema tervise ja meie looduse säilimise nimel.

Olen 13 aastaga raadioajakirjanikutööl ERRi Raadio4-s mõistnud, et sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks peab ühiskond ühiselt pingutama. Viimsi vallavolikogu ja Keskerakonna Harjumaa piirkonna juhatuse liikmena olen jõudnud järelduseni, et poliitikas on oluline kolleegide toetus ja professionaalne meeskonnatöö. Samuti tuleb aga teha kõik, et mitte opositsiooni jääda.

25 aastat olen töötanud pääste- ja politseiametites, olnud politsei peadirektor, riigikogu liige ja sulgpalliliidu president. Keskerakonna ridades olen olnud Jōelähtme vallavolikogu liige ja praegu olen Harku vallavalitsuse liige. Vanusele omaselt on juba elukogemust ja teadmisi. Tänu erinevatele ametitele oman kompetentsi juhtimises ja koostöös ning suudan kriisiolukordades kiirelt otsustada ja lahendusi leida. Minu moto on: terves kehas, terve vaim! Sport ja tervislik eluviis on minu elustiil. Peamiselt sisejulgeoleku alal toimetanuna olen viimastel aastatel tegelenud elanikkonnakaitse valdkonna edendamisega. Riigi julgeoleku alus on meie inimesed ja meie vara. Peame neist hoolima ning seda hoidma. Kriisiks valmisolek algab meist endast ja kogukond on meie lähim tugi. Riik peab toetama seda hoiakut ja olema elu äkkmuutusteks valmis 24/7. Mis tähendab, et riigi ja kohalikul tasandil peab kriisiaja juhtimine olema julge, vastutustundlik ja kompetentne.

Olen õpetaja, 4 lapse ema ja Keila linnavolikogu liige. Riigikokku kandideerimine on minu jaoks nii au kui vastutus. Hetkel on valitsus rahvast lootusetult kaugel. Rikkad rikastuvad ja vaesed muutuvad üha vaesemaks. Valitsuskoalitsiooni ilusate sõnade ja loosungite taga on tühjus, Exceli tabelid ei kajasta inimeste muresid.

Eesti vajab arengusuuna muutumist - riik peab hoolitsema oma rahva eest, nagu seda teeb enamik Euroopa riikidest. Probleeme on lõputult kõikides valdkondades. Oluline on probleemide puhul silmi mitte kinni pigistada ja soovitut reaalsusena esitada, vaid need tuleb ka reaalselt lahendada ja konkreetsed plaanid ellu viia.

Praeguses kriisis vajab kõigepealt toetust ettevõtlus - keegi ei peaks välismaal tööd otsima, poodides peab kohalik toodang alles jääma. Ametnike arvu peab vähendama – lubadustele vaatamata haldusreform seda ei saavutanud. Pensionid peavad kasvama. Haridussüsteemis on väga suured probleemid - eelkõige kvalifitseeritud õpetajate puudus. Väärtustada tuleb õpetajate tööd.

Keskkonna säästmiseks tuleb arendada ühistransporti. Meditsiinis on vajalikud muudatused - hambaravi kõigile tasuta!

Olen 23-aastane, aga aatamata vanusele olen jõudnud praeguseks juba üht-teist korda seada. Gümnaasiumi ajal hakkasin panustama noorte arengusse läbi noortevolikogu tegevuste. Seejärel ootasid mind ees esimesed kohalikud valimised. Praeguseks olen Keskerakonna Harjumaa piirkonna ja Kesknoorte aseesimees.

Igapäeva-töös täidan äriüksuse juhi rolli, suurte meeskondade juhtimine on mulle väga omane. Lisaks omandan TalTechis magistrikraadi. Noorim Riigikogu liige on 29-aastane. Tegu on esimese ametivande andnud Riigikogu liikmega, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Eestis defineeritakse aga nooreks inimest vanusevahemikus 7-26 eluaastat. Ehk hetkel on noorte esindatus riigikogus ametlikult ümmargune null. Samas moodustavad noored pea viiendiku kogu Eesti rahvast. Kui soovime demokraatiat, kus kõikide suuremate rühmade arvamuste, soovide ja muredega on arvestatud, peame tooma rohkem noori riigi juhtimisse. Ka noortel kandidaatidel tuleb seista enda tõekspidamiste eest.

Olen alati Teie jaoks olemas ning meelsasti vastan kõikidele küsimustele Facebookis või e-kirjaga eingard.tops@gmail.com

Minu kandideerimise põhjuseks on soov panustada haridus- ja teaduspoliitika kujundamisse. Olen veendunud, et hea haridus võrdub riigi hea tulevikuga ja erinevate keelte oskus on varandus kogu eluks. Lõpetasin Tartu Ülikooli inglise keele eriala ja olen töötanud üle neljakümne aasta õppejõuna. Kõige rohkem olen tegelnud võõrkeelte õpetamisega, olles läbinud kõik karjääriastmed õpetajast kuni professorini. Juhendades üliõpilaste ja tulevaste võõrkeeleõpetajate praktikat koolides, olen kursis ka probleemidega üldhariduses.

Eesti on töötavate pensionäride osakaalult ELis esikohal. Ränga hinnatõusuga (eelmise aasta lõpuks oli meie riik inflatsiooni poolest ELis liider) on vanemad inimesed sunnitud otsima tööd, et arveid maksta ja süüa osta. 2021. aastal elas 81% Eesti eakatest suhtelises vaesuses. Sellist olukorda ei saa pidada normaalseks ning Keskerakond on korduvalt välja tulnud erakorralise pensionitõusu initsiatiiviga. Viimane algatus on kergitada keskmine pension 2027. aastaks 1000 euroni. Arvestades, et 2023. aasta 1. jaanuarist on erakorraline pensionitõus 20 eurot (tsentristid pakkusid välja 50 eurot) ja 1. aprillist tõuseb keskmine pension 704 euroni, on eesmärk reaalne.

Riigikogu Keskfraktsioon koostas uue aasta alul seaduseelnõu, mille eesmärk on toetada abikaasa kaotanud eakaid. Näiteks Soomes makstakse abikaasade pensionide vahe välja, kui üks neist sureb ja tema pension oli suurem kui leseks jääjal. Keskfraktsiooni seaduseelnõu käsitleb konkreetselt pensione, mitte aga pensionivahe juurdemaksmist.

Olen keemiateaduste kandidaat, teadlane, ühiskonnategelane. 2004. aastast Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor.  Olen juhtinud Abhaasia eestlaste päästeoperatsiooni, seisnud vastu poliitikale, millega kasvas Vene kodanike arv Eestis ning algatanud välismaalase passi andmise siin elavatele endise N Liidu kodanikele. Kui asjad lihtsaks mõelda, määravad kogu elu inimesed ja energia. Energia pole enam stabiilselt ja mõistliku hinnaga kõigile kättesaadav. Eesti peab uuesti saama elektrit eksportivaks maaks. Roheenergiale üleminekuks vajame kliimaseadust. Igaüks vajab kindlust, milliseid investeeringuid tasub teha. Riigi poliitika peab olema pikk ja usutav. Põlevkivi on meie rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada. Energiakriisis peab riik aitama nii inimesi kui ettevõtteid.

Minu kodu on Harjumaal. Kandideerides siit riigikokku näen Harju- ja Raplamaal rohkelt võimalusi piirkonna arengule ning inimeste elukvaliteedi tõstmisele kaasa aidata. Töötan selle nimel, et riik ulataks noortele peredele abikäe esimese kodu soetamiseks ning omavalitsus saaks riigi toel rajada kaasaegseid ja taskukohaseid üürielamuid. Kesk-Euroopas, Skandinaavias ja ka mitmetes Eesti piirkondades on sellised lahendused end õigustanud. See oleks oluliseks stiimuliks eesliinitöötajatele ja suurperedele end just selle omavalitsusega siduda. Pean oluliseks, et Harju- ja Raplamaal toimiks tasuta ühistransport nii bussi- kui ka rongiliikluses. 

Minu kandideerimise eesmärk on viia omandatud kogemused riigikokku, et seeläbi esinduskogu taset tõsta.

Minu tugevusteks on väga hea lastetuba koos kahe kõrgharidusega. Esimene diplom on inseneri oma, mis pani aluse loogilisele mõtlemisele. Teine, sotsiaalteaduste magistrikraad, on aga andnud teadmised haldusjuhtimisest. Olen võimeline tuliselt kaasa rääkima erinevates valdkondades. Oluliseks teemaks on regionaalpoliitika üldisemalt. Unistustes näen Eestit külalislahke rahvusriigina, kus igas külas on hea elada ja inimesed tunnevad, et neist hoolitakse ning hoolivate hulka kuulub ka Riik.