Olen olnud valitud Järva- ja Viljandimaalt Riigikokku kolmel korral.
Alates 2005. aastast olen nimetatud neljas erinevas valitsuses sotsiaalministriks, haridus- ja teadusministriks ning riigihalduse ministriks.
Eesti Keskerakonna liige 1994. aastast, erakonna juhatuse liige.
Abielus, kahe tütre isa ja viiekordne vanaisa.

Olen ettevõtja transpordisektoris, põline järvakas, Järva Vallavolikogu liige ja Keskerakonna esimees Järva vallas.

2017. aastal kutsuti mind Keskerakonna nimekirjas kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalema ja nüüd, viis aastat hiljem, ütlen, et ei kahetse seda otsust. Olen saanud juurde palju kogemusi ja entusiasmi, et jätkuvalt panustada oma teadmistega Eesti arengusse.

Olen 48 aastane, abielus ja peres kasvab kolm last. Olen Keskerakonna Viljandi linna osakonna esimees ning pikalt osalenud omavalitsuse töös.

Mul on pikaaegne omavalitsuse töötamise kogemus. Arvan, et Riigikogu liige ei saa piirduda vaid teadmistega oma piirkonnast, ta peab omama pilti kogu Eestist. Omavalitsuste töökogemuse olen saanud Kuressaare ja Tallinna linnavalitsusest ning Lääne-Virumaalt ja kahest Tartumaa vallast, kus viimastes täitsin vallavanema rolli.

Üks mu maal elav tuttav rääkis, kuidas tudengipõlv suurlinnas teda muutis. Kõik jooksid bussi ja trammi peale, kõigil oli kiire. Hakkas jooksma temagi. Tegelikult peaks bussi peale jooksma hoopis maal, sest järgmine buss läheb alles tundide pärast.

Inimesed, kes soovivad maal elada, peavad saama seda teha nii, et mitte miski ei sunniks neid linna kolima. Elanikele peab jääma võimalus valida maal ja linnas elamise vahel – ja see ei tohiks olla valik hea ning halva vahel. Paraku mitmed teenused ja võimalused on tänasel päeval jätkuvalt maal kehvemad kui linnas. Maal elav inimene ei eeldagi, et kõik külateed oleksid valgustatud, või et ühistransport väljuks vajalikus suunas iga tunni tagant, või et igas külas ja alevikus asuks suur kaasaegne spordi- või kultuurikeskus. Maal elav inimene soovib seda kõike saada, kuid teenus peab jääma mõistlikusse kaugusesse.

Olen sündinud Tallinnas ja 1985. aastast elan Viljandimaal. Kodu on mul Vaibla külas ja see koht on ääremaa!
Olen lõpetanud Maaülikooli ja olnud Kolga-Jaani Vallavolikogu liige. Alates augustist 2004 olen FIE oma kodutalus.
Maal elav inimene arvestab sellega, et ta peab ise hakkama saama ja vajadusel ka oma väljasõidu tee ise ära rookima. Samas on maal elavatele inimestele eluliselt oluline, et transport linna ja tagasi oleks maakonna piires tasuta.

Töötan põllumajanduses ja olen farmijuht, sellepärast on maainimeste mured mulle teada ning tahan seista selle eest, et need probleemid jõuaksid ka Riigikogusse. Seisan selle eest, et kõikidel eestimaalastel oleks hea elada.

Põllumajandus tagab Eestile toidujulgeoleku.

Olukorras, kus kohalikele omavalitsustele pannakse kohustusi aina juurde, on väga oluline valida erakonda, kes näeb vajadust KOVide tulubaasi tõstmiseks.

Seega soovitan tõsiselt oma valikuid kaaluda. On erakondi, kes mõtlevad elu võimalikkusele nii maal kui linnas ja tulevad raskustes appi – ning on neid, kes seda tuge paraku ei paku.

Olen põline Viljandimaalane. Pärit Suure-Jaanist.

Mulle on tuttav töö nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Olen täitnud nii linna- ja vallavolikogu liikme ning esimehe, kui kultuurinõuniku rolli. Mul on olnud võimalus Eesti inimeste eest seista kahes Riigikogu koosseisus.

Keskerakonda olen kuulunud 21 aastat. Üheksa aastat olin erakonna peasekretär.

Viimastel kohalikel valimistel oli mul koduvallas rekordarv toetajaid ning see andis mulle julgust ja kindlust taas parlamenti kandideerida.