nr 964

EDUKAS POLIITIKA SALGAB EGO ja tõuseb mina-kesksuselt meie-tasandile.
Saarlane, läänlane ja hiidlane peavad kasvama oma piirkonnast välja. Muidu vaesume. Identiteet ja iseolemine on tähtsad, aga kui tahame suuri asju teha, peame selle eesmärgi nimel olema kõik koos eestlased. Meie pilgud peavad haarama ühes mõõtkavas: Kuressaarest ja Haapsalust kuni Kärdlani. Peale inimeste mõistmise on poliitikas vaja ideed ja teostust. Seda viimast koos rahapajaga. Kui Riigikogus suuremat kokkulepet regionaalpoliitikas ei sünni, jääd lihtsalt  õhuvõngutajaks.
VALITSUS PEAB AGA KUULDA VÕTMA SAARERAHVA HÄÄLT.
Saarlane on isepäine, näeb oma elu iga päev lähedalt ja teab, mis oleks õige. Valitsus ei peaks arutama üle saarlaste ja muhulaste peade, kas teha sild või tunnel. Kui suurt inimkoormust kannataks saared välja, ilma et kaotaksid oma ainulaadsuse? Inimeste kodu ei tohi muutuda läbisõiduhooviks. Eestlane on sitke, saarte inimene veel kolm korda sitkem oma kivisel  kartulipõllul ja tormisel merel. Viimaste elektrikatkestuste puhul räägiti küll Elektrilevi ennastsalgavast tööst, aga mitte saarlaste vastupidavusest selle lahendamata jama kiuste oma igapäevaelu jätkates. Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa inimestel peab laskma ise oma elu valida.
POLIITIKA TUUM ON LUUA TULEVIKKU.
Huvitavat, aga turvalist elu. Siin on paradoks paratamatult sees. Poliitika ei ole tore klubi, kus kõik üksmeelselt käest kinni hoiavad. See on huvide kokkupõrgete sõjatanner. Vahel on tore Riigikogu suure saali puldist kuulata PaulEerik Rummo luuletusi või kellelgi gümnaasiumis õpitud filosoofi de tsitaate, kuid tegelikult on vaja mõista ühiskonda, riiki ja kõiki kihelkondi kui tervikut. Poliitikasse tulin ülikooli ajal professor Ants Ruusmanni kutsel, kes minus midagi nägi. Poliitika juurde jäin, kui sain aru, et mul ongi võimalik midagi ära teha. Faktidele otsa vaadates on Keskerakonnal asjade ära tegemise protsent kõrgem kui teistel.

VÄLJASPOOL TALLINNA KULDSET RINGI närutaks meie põhiline oponent Reformierakond rahvast ju edasi. Aga me ei lase! Kui Jüri Ratas oli 2016 - 2020 peaminister, said maakonnad tunda peremehe toetavat kätt. Keskerakond on andnud regionaalpoliitikale sisu. Eestlased olgu oma riigis peremehed. Peamine on oma lastele mitte edasi pärandada vaesust.
ET KRIISIDE AJAL POLEKS PEA LAIALI, selleks on vaja päris tööd teha. Saaremaa torm näitas, mis juhtub, kui peaministril kulub kogu aur poliitiliste konkurentidega kemplemisele. Siseministril peab olema une pealt plaan, kuidas inimesi kriisi ajal aidata. Bürokraatlikku masinavärki tuleb maha tõmmata. Elektrilevi ja teised suured riiklikud ettevõtted lahendavad probleeme liiga aeglaselt.
12 AASTAT LAPSEPÕLVEST VEETSIN oma isa Sulevi talus Mõnuste külas olin kuni  gümnaasiumi lõpuni kõik suved ja nädalavahetused. Sündinud ja kasvanud olen küll Tallinnas, aga olen teinud kõike, mida maal tehakse: on heina tehtud, kaarutatud, küntud, rohitud, kraavi kaevatud, metsa tehtud, siga tapetud, parte kasvatatud, lehma lüpstud, met sas kadunud vasikaid taga otsitud. Katuseharjal olen kõndnud ja rästikuga tõtt vaadanud, õunamahla pressinud ja puskarit mekkinud. Viieteistaastaselt ostsin oma esimese sääreväristaja suvel maatööga teenitud raha eest.
IGAL POOL ON TÄHTIS OSKUS LUGEDA. See tähendab tajuda ja mõista teisi inimesi. Sport, muusika ja raamatud aitavad seda püüdlust tabada. Seda ei saa inimestelt ära võtta.  Keskerakonna programmis on  seepärast kirjas maaraamatukogude toetamine.
MU HOBID ON TENNIS JA MALE.
Tennisemänguski võib leida paralleele eluga: kui pole head kiiret lööki, aitab nutikas pallipaigutus. Male ja elu sarnasustest on voolavalt hea raamatu kirjutanud suurmeister Garri Kasparov - “Male kui elu mudel”. Nii males kui ka elus tuleb langetada otsuseid, teha valikuid, rünnata ja kaitsta, luua uusi võimalusi ja jõuda eesmärgini.
Taluda tagasilööke ja nautida esteetikat! Mõne maletaja kohta on öeldud: mängib nagu Chopin. Males on palju kokkupuuteid psühholoogiaga, vaimse vastupidavuse treeninguga. Suurepäraselt on malemängu vaimsetest mustritest kirjutanud Stefan Zweig oma “Malenovellis”.
JULGUSTAN VALIMA neid, keda usaldate! Ja ise poliitikas kaasa lööma, kui te ei ole rahul.  Poliitika on avalik asi ja meie kõigi oma.

“Kui Jaanus ideest süttib, siis ta ka pea ees sellega rabama hakkab. Just see omadus on teinud Jaanusest minu asendamatu kaaslase ükskõik kui hullumeelsena näivate ülesannete elluviimisel. Mul pole kahju, kui tema fookus mõneks ajaks Saare- ja Hiiumaale pöörab, Haapsalus on juba väga palju ära tehtud.”

Urmas Sukles,
Haapsalu linnapea

nr 965

OLEN LÄBI JA LÕHKI KALAMEES. Minu ainukene töö läbi elu on seotud merega. Alustasin madrusena Läänemerel, edasi läks kaugpüük Atlandil ja lõpetasin kaugsõidukaptenina kaugel Kamtšatkal. Määratlengi end sõrulase, saarlase ja merevaldkonna inimesena. Mu isa on sündinud Venemaal. Ema on põline sõrulane. Kui olin kolmene, tulime Saaremaale tagasi.
MINU TÖÖ ON LAEVAD, SADAM, MERI. Mul on kalapüügilaevad ja -tööstus, kus annan tööd ka kohalikele inimestele. On ka Mõntu sadam Sõrves. Saaremaal on praegu alles kaks ettevõtet, mis püüavad kala ja ka töötlevad seda ise. Kunagi oli kalapüügifirmasid Saaremaal üle kümne.  Eestis on kalapüügilaevu viis korda vähem kui neid oli vanasti. Aga Euroopa Liidu poolt Eestile  eraldatud kvoodi püüame me välja, laevad on uuemad ja suuremad. Mehed, kes nendel laevadel töötavad, on ehtsad merekarud, aga kahjuks jäävad nad vanemaks ja neid eriti juurde ei tule.  Vähe on neid, kes mere külge jäävad. Mured ja rõõmud käivad kalanduses koos nii kui kallas ja merelaine, võtab aega, kui loksuvad omavahel paika. Viimase kümne aasta mure on Eestis seadusega täiesti reguleerimata hülge- ja kormoraniprobleem! Hülgeid on siginenud nii tohutult, et nad ohustavad rannakalandust – söövad inimesed randadest välja. Ei saagi aru kumb nüüd tähtsam on. Kui inimesed randadest ära aetakse, jäävad need kohad lõpuks tühjaks. Tuulikud ja
kormoranid teevad selle veel kiiremini võimalikuks. Nelikümmend viis aastat tagasi polnud ülemäära hüljest, kormorane polnud üldse ja kala piisas kõigile.
TORMID SAAB ÜLE ELADA AINULT TUGEVA MEESKONNANA, tean vana laevakaptenina. Meres pole jõuga midagi pihta hakata. Merega tuleb teha koostööd. Temaga saab suhelda ainult
läbi lugupidamise. Meeskonnad, mis merel laevadega sõidavad, sõltuvad täielikult sellest suurest jõust. Elada tuleb nii, et me kõik koos saaksime eksisteerida. Tunne, mis tekib laeva vööris  istudes ja merd vaadates, vaat see on sihuke, et judinad tulevad peale! Päikeseloojangud. Tormid. Igas olukorras on meri ilus! Iga mu verelible käib läbi mere. See on asi, mida peab ise kogema, et seda mõista.
PEAAEGU, ET ELANGI MERE SEES. Kodus Sõrves majast mereni on kaugus 30 - 40 meetrit.
Õhtune päikeseloojang tuleb mul merelt otse tuppa. Kui istud mereääres ja vaatad seda pilti, kaob igasugune stress ja mure. Nagu jumala käsi oleks üle käinud. Saad aru, et see elu tasub siin
elamist.
POLIITIKA POLE MINU LEIVALAUD. Leib on mu laual juba olemas. Minu jaoks on tähtis, et inimesed usaldaksid poliitikuid, keda nad on valinud. Me ei saa lubada seda, mida me ei suuda täita. Enne valimisi kuuleme kogu aeg, kes mida lubab – terved raamatutäied saab neid lubadusi! Aga kui küsida inimestelt, kas olete oma poliitikutega rahul, siis see pettumus on ikkagi suur. Inimesed löövad käega. Viimane näide on elektrihind - meid nöögiti kõrgete hindadega, et täita riigi kukrut. Pärast maksame küll toetusi, aga suurem osa inimestest neid ju ei näe. Istume nädal ja rohkem tormi ajal pimedas, aga kahjutasu maksame sentides. Kus on siin õiglus?

TAHAN POLIITIKASSE ROHKEM AUSUST. Rohkem läbipaistvust! Poliitikasse tulin, kui nägin, et isegi väikesed poliitikud valla tasandil suudavad inimestele liiga teha. Tahtsin seda muuta. Tahtsin, et inimestele jätkuks tähelepanu terve valitsemiseperioodi jooksul, mitte ainult  valimiste-eelsetel kolmel kuul. Tundsin, et Sõrves oli see asi kaldu vales suunas ja nii minust kohalik poliitik saigi. Tahan poliitikas olla seal, kus saan ka oma lubadusi täita. Olen olnud Sõrves, Torgu vallas 16 aastat vallavolikogu esimees. Püüdsin kaasa aidata sõrulaste elu-olule. Viis aastat olen olnud Saaremaa vallavolikogus.

MUL ON VÄGA TORE PEREKOND. Mul on neli last ja viis lapselast Tahaksin, et nende elu siin Saaremaal ja ka Eestis üldse oleks ütlemata hea; et Saaremaalt saaks hea hariduse; et siin oleks turvaline ja et meil oleks puhas looduskeskkond. Suur austus looduse, keskkonna vastu ongi see, mis on meri mulle andnud. Et mu lastel oleks tulevikus meri käeulatuses, kus saab kala püüda. Et oleks mets, kus saab marju ja seeni korjata ja kus saab jahti pidada. Et meil oleksid kõik samasugused võimalused, nagu on parimates riikides.

MIKS VALIDA KESKERAKOND?

Võimul olles muutis Keskerakond Eesti kindlasti paremuse poole. On tehtud häid ja väga häid otsuseid, on tehtud ka vigu. Usun, et vigadest on õpitud ja Keskerakond jätkab usalduslikku poliitikat. See on see mida inimesed vajavad. Sellepärast lähengi valimistele Keskerakonna ridades, uskudes, et Keskerakond on võimeline poliitikat tegema teistest paremini!

“Tunnen Mihklit aastast 1976. Tema peale saab alati kindel olla. Kui pöördud tema poole abi saamiseks, ütleb ta kohe, kas on võimalik või ei. Ta ei hakka lubama asju, mida ei suuda teha. Mu
poegadel on kasutuses väljend “vana kooli mehed”. Mihkel ongi üks vana kooli mees - selline,
kes oma sõna peab. Oskab probleeme tõstatada ja neid lahendada. Kalanduse valdkonnas on Mihkel meie ainuke lootus. Pead tundma valdkonda ja inimesi, keda esindama lähed. Mihkel valdab mereteemat väga hästi.”
Heino Vipp,
MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht

nr 966

PÄRIT SUUREMÕISAST, OLEN JÄÄNUD KODUSAARELE ning õpetanud siin ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Viimased 15 aastat juhin mitut haridusasutust korraga - Suuremõisa lasteaedpõhikooli ning Palade põhikooli. Haridus on kõige alus! Ligipääs kvaliteetsele haridusele peab olema kõigil elukohast sõltumata. Möödunud aastas valisid hiidlased mind sotsiaalmeedias saare mõjukaimate inimeste hulka.

KOOLIJUHINA OLEN ÕPPINUD INIMESTEGA TÖÖTAMA. Poliitikasse võtan haridustööst kaasa head närvid. Koolijuht on vahemees riigi ja omavalitsuse, õpetajate ja lapsevanemate vahel. Olen rõõmus, et minu koolidesse tahetakse õppima tulla! Juhin kooli, mis on viimasel aastal Hiiumaal vastu võtnud kõige rohkem uusi õpilasi.

AASTAST 2005 OLEN OLNUD HIIUMAA POLIITIK. Kandideerisin ühe valimisliidu kutsel oma kodukohas Pühalepa vallas - mõtlesin, et miks mitte, ja saingi mandaadi. Enne käisin enda silmaringi

harimas volikogu istungitel, et näha, mida nad seal teevad. Üsna naljakas oli! Nüüd olen juba viiendas volikogus, ainult et Pühalepa vald on nüüd sundühendatud suurde Hiiumaa valda. Tähelepanuväärne tunnustus - 2021 usaldati mind juhtima Hiiumaa vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni vaatamata sellele, et Keskerakond on Hiiumaal opositsioonis.

2018 LIITUSIN KESKERAKONNAGA, Jüri Ratase ja Jaanus Karilaiu kutsel. Selleks ajaks oli mulle selgeks saanud, et Reformierakond ei panusta piisavalt Hiiumaa arengusse. Keskerakonna juhid aga said saare probleemidest aru. Nad lubasid aidata saare arengu eest seista ja oma lubaduse nad ka täitsid. Ratase kahe valitsuse investeeringuid Hiiumaale ei ole ei enne ega pärast suutnud järele teha mitte ükski teine valitsus.

HIIDLASTEL ON VAJA RIIGILT MÕISTMIST. Mu kodusaar ei ole ainult turistidele. Siin elavad kaksteist kuud aastas põliselanikud, kes peavad end siin ära majandama hooajast olenemata. Tunnen sügavat austust ettevõtjate ees, kes pingutavad selle nimel, et saarel oleks töökohti. Poliitikud peavad neile appi tulema, sest Hiiumaa on regionaalselt keeruline piirkond.

RIIGIKOGUS SEISAKSIN IKKA HIIDLASTE EEST. Soovin teha kõik, et Hiiumaa rahaline seis ja eelarvevõimekus taastada ja selleks on vaja tõhusamat koostööd riigivalitsusega. Euroopa tõukefondide raha on tarvis paremini kasutada. Sotsid ja Reformierakond on viimastel aastatel ära kulutanud kogu Hiiumaa rahalise ressursi ja vald liigub pankrotikursil. Ilmsetest juhtimisvigadest pole õppust võetud.

MIKS MA POLE KESKERAKONNAS PETTUMA PIDANUD: sest Keskerakonnal on oskus kaasata väikeste piirkondade ettepanekuid, et teha ühiskonna jaoks tervikuna õigeid otsuseid.

LÄÄNE-EESTI SAARED VAJAVAD ettevõtlusele saarelisuse takistuste leevendamise meedet. Loome väikeettevõtluse arendamise mentorprogrammi kohalike riiklike tugistruktuuride osana.

HIIUMAALE ON VAJA LASTEAIAKOHTI. Selleks tuleb renoveerida Kärdla ja Käina lasteaiad.  Haridusasutuste võrgustik on Hiiumaal muidu väga hea, kodulähedane kool on saarele elanikke juurde toonud ja seda tuleb hoida.

MULTIFUNKTSIONAALNE UUS KULTUURIKESKUS on suur ettevõtmine, millega praegu tegelen ja selle rajamine Kärdlasse sai minu ettepanekul kirja ka Keskerakonna valimisprogrammi. Olen abiks ka Suuremõisa mõisakompleksi arendamisel ja mu seisukoht on, et seal on ainuõige töös hoida kahte kooli, millest ametikooli peab ülal riik ning kuueklassilist põhikooli vald.

KESKERAKOND VIIB OLULISED EHITUSED LÕPUNI! Viimati toetas Keskerakond kultuuriministeeriumi investeeringute kaudu Pühalepa kiriku uue tornikiivri ehitust ja Vabadussõja mälestusmärgi rajamist. Mõlemad on tähtsad objektid, mis on jäänud pooleli, kuna praegune valitsus pole neid toetada suvatsenud ja ka praegused vallajuhid ignoreerivad investeeringuvajadusi. Keskerakond ehitab need valmis!

MAAL ON VAJA HEAD ELAMISPINDA. Uusi ja kvaliteetseid maju saab rajada koostöös riigi, omavalitsuse ja ettevõtjatega.

MU LEMMIKKOHT HIIUMAAL ON SUITSUSAUN. See on ajalooline ja kultuuripärandi poolest rikas koht.

KUULATA ENDAST VANEMAID JA TARGEMAID, kel on rohkem kogemusi ja elutarkust, vot see on olnud poliitikas minu suuremaid õppetunde!

JÜRI VILMS, ÜKS KOLMEST EESTI RIIGILE ALUSE PANIJAIST kirjutas aastal 1906: “Aga kui langevad meie saadikud - nende mõtted ei lange mitte. Mõtted elavad edasi ja neil on suur tulevik. Meie valime jälle uued mehed, valime niikaua, kuni mõte võidab.”

Usun, et Keskerakonna tarkust ja tasakaalukust kirjeldab see tsitaat hästi.

“Vali nendel Riigikogu valimistel Hiiumaale parim, vali Antti Leigri!”

Kadri Simson,

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik

nr 967

MU KODU ON LÄÄNEMAAL pisikeses Valsi külas. Läänemaale, nagu ka kõigile teistele  kohtadele väljaspool suuri linnu on vaja rohkem riigi tuge. Meil räägitakse tihti süvariigist - tõsi, teises tähenduses. Aga väikestes külades on riik nii õhukeseks kraabitud, et see on läbipaistev ja nähtamatu. Riigist, mis on sind unustanud, ei pea keegi lugu. Inimestest hoolimise esiplaanile tõstmine on mulle Keskerakonna puhul sümpaatne. See on muuseas üks esimesi põhimõtteid, mis sõjakooli kadetile selgeks tehakse.
EESTI ON LOODUSELT JA ELUKESKKONNA POOLEST PARADIIS. Olen teenistuse tõttu elanud perega välismaal ja mul on hea võrrelda. Vaata siin ringi ükskõik kus ja välja paistab selline elurikkus, mida mujal Euroopas lihtsalt enam ei ole. Riigi asi on tagada, et elu selles  paradiisis oleks ka elamist väärt. Räägin siin kommunikatsioonidest, koolidest, arstiabist ja nii edasi. Kogu aeg ei saa vaadata ainult kuluefektiivsust või lükata kõike omavalitsuste kaela.
KUI SOOVID MIDAGI MUUTA VÕI MÕJUTADA, siis väljaspool poliitikat on seda sisuliselt võimatu teha. See tõdemus mind poliitikasse tõigi. Sõjaväelasena püüdsin poliitikast kaugele nii kaugele hoida, kui vähegi võimalik ja alles väga värske poliitikuna on mul koge musi vähe, kuid tähelepanekuid olen juba teinud. Näiteks ei maksa midagi ennatlikult ja kategooriliselt välistada.
OLEN PÄRIT  SUUREST PEREST. Meid on kokku kümme õdevenda, kellest mina olen kõige vanem. See on õpetanud, et nutta tihkuma ei ole mõtet jääda. Kui midagi on tarvis, tuleb see lihtsalt ära teha.
MINU SOOV ON RIIGIKAITSET EDENDADA. Pärast reservi arvamist 2016. aasta lõpus olen tihti kirjutanud riigikaitsest ja julgeolekust ning korraldanud arutelusid reservis ja erus olevate ohvitseridega. Olen kohtunud mitme kaitseministriga. Tihti on neist aruteludest sündinud mõtetele nõus olevalt kaasa noogutatud, kuid olukord on ikkagi jäänud suures plaanis endiseks. Soovin seda muuta. Mulle tundus imelik, et Eesti kõige suurema liikmeskonnaga erakond  - Keskerakond - riigikaitses eriti kaasa ei räägi ja tahan seda tühimikku täita.

EI TASU OLLA LIIGSELT HÄBELIK. Kui on vaja, tuleb selgelt välja öelda, kes sa oled, mis on sinu taust ja mida sa teha kavatsed. Pean enda suurimaks väljakutseks mõjutada julgeolekupoliitikat ja riigikaitset selliselt, et sellest oleks Eesti riigile rohkem kasu kui täna.
TÄIEMAHULINE RIIGIKAITSE TOIMIMISE AUDIT on minu meelest kõige olulisem asi, mis tuleb ära teha, et hinnata meie riigikaitse vastavust muutunud julgeolekuolukorrale.

OLEN ÜKS KAITSELIIDU TAASTAJATEST ja Kaitseliitu kuulun tänaseni. Olen teeninud nii Kaitseliidu kui ka kaitseväe peastaabi ülemana. Juhtisin aastaid kaitseväe välisoperatsioone. Olin esimene Eesti ohvitser, kes määrati teenistusse NATO ühendväejuhatusse Hollandis Brunssumis. 2011 määrati mind Eesti sõjaliseks esindajaks NATO ja Euroopa Liidu juures. Aasta hiljem valisid liikmesriikide esindajad mind kolmeks aastaks alliansi peakorteri sõjalise staabi ülema asetäitjaks ja pikendasid minu ametiaega erandina veel poolteist aastat. See on kõrgeim  ametikoht NATO sõjalises struktuuris, kus Eesti ohvritser on teeninud. Pärast teenistuse lõppu nõustasin eksperdina NATO strateegilisi väejuhatajaid ja pärast seda veel aasta jagu peasekretär Jens Stoltenbergi.

KOGU OMA VORMIKANDMISE AJA võtan poliitikasse kaasa. Ainult nii saan jääda iseendaks. Mida võiksin sõjaväelase-elust poliitikasse üle kanda, sellest tuleks kirjutada terve raamat, aga pakun välja mõtte mereväekindralilt Jim Mattiselt. Ameeriklased tegid Afganistanis õhurünnaku kõrge väärtusega sihtmärgi pihta, millega kaasnesid kahjuks ka tsiviilohvrid. Kui Mattiselt küsiti, kui  palju aega tal otsuse langetamiseks kulus, vastas ta, et 30 aastat. Tegelikult läks taltsustamiseks 30 sekundit, aga Mattise jutu iva oli selles, et 30-sekundiliseks olukorra hindamiseks oli tal tarvis 30 aasta jagu teenistust, kogemust ja teadmisi.

MEIL ABIKAASAGA ON VÄIKE LEIVAKÜPSETUSKODA. Alguse sai see välismaal elamisest, kuna igas riigis musta leiba ei ole. Abikaasa hankis juuretist ja hakkas ise tegema. Kui tagasi Eestisse tulime, siis ega meie väikeses külas keegi midagi kandikul ette kandnud. Mõtlesime, miks mitte leivaküpsetamisega endale kaudseski mõttes leiba lauale tuua. Alustasime pliidi praeahjus kuue pätsiga. Nüüd on meil lisaks pagarikojale Nõval ka väike kohvik. Pärmi me ei kasuta, küpsetame vana tava austades ainult haputainast. Meie leibadel-saiadel on Läänemaa kohanimed. Näiteks on meil haputainast Riguldi kardemonisai, mis järgib rannarootsi traditsioone. Meile on leivategu ka kohaliku ajaloo austamine ja elustamine.

“Neeme on väga professionaalne ja metoodiline. Ta on riigimehelik! Oleme olnud pikalt koos teenistuses ja võin kinnitada, et Neeme on usaldusväärne. See on ju kõige tähtsam. Mida ütleb, seda ta ka teeb.”

Kindralmajor

Meelis Kiili,

kauaaegne relvavend

nr 968

SAAREMAAL OLEN SÜNDINUD ja elanud peaaegu kogu oma elu. Vahepeal elasin Tallinnas ja töötasin seal teatris, aga kõik see aeg tundsin kodusaare järele suurt igatsust ja nii ma tagasi tulingi. Saaremaal on imeilus loodus ja kaunid rannad, siin saab nautida vaikust, rahu, tuult ja merd.
OLEN PÜÜDNUD KÄITUDA NII, et mul ei oleks enda pärast häbi. Nii, nagu sooviksin, et minuga käitutaks. Mulle meeldivad väljakutsed. Otsin probleemidele lahendusi. Mu töö on Kuressaare Hoolekandes on väga huvitav. Iga inimene on ju kordumatu, vanusest olenemata. Sotsiaalvaldkond on meil alaväärtustatud ja -rahastatud. Seda tööd tegevad inimesed on imetlusväärsed: suure südamega ja hoolivad. Kui neid - mu kalleid kolleege! - ei oleks, ei saaks paljud inimesed tööl käia, kuna nad peaksid siis kodus oma lähedaste eest  hoolitsema. Inimesed, kes ei tule endaga toime, teeksid teistele liiga. Erivajadustega inimesed oleksid hooleta. Seda ei saa ühiskond endale lubada.
HOOLDUSTÖÖTAJATE PALK peab olenevalt kvalifikatsioonist olema võrdne meditsiinivaldkonna hooldaja või õe palgaga. Sotsiaalteenuste pideva parandamise ja abivajajatele veelgi kättesaadavamaks tegemise eest soovingi seista.

MULLE EI MEELDI VIRISEDA. Elu on elamiseks. Suurimaks eeskujuks pean oma ema, kes on seljatanud vähi ning on sada protsenti pime, aga ei ole kunagi elule alla andnud.
OLEN UHKE OMA LASTE ÜLE. Neid on mul kolm, lisaks ka kolm lapselast. Nad on just sellised inimesed, nagu olen lootnud. Tütar on õpetaja, poeg Soomes väikeettevõtja ning noorem poeg näitleb Rakvere teatris.
ÜKSINDA EI SAA MIDAGI MUUTA, kuid koos on see või malik. Poliitikas olen, sest soovin kaasa rääkida teemades, millega ma rahul ei ole või mis vajaksid muutmist. Ehk suudan niimoodi ära hoida mõne läbi kaalumata otsuse?

“Ene põhimõte on väärtustada töötajat ning elada väärikalt. Tema kindel eesmärk on  sotsiaalvaldkonna inimeste palgatõus. Ene näeb, kui vajalik on pensione tõsta, et vanaduspõlve saaks igaüks veeta turvaliselt.”
Janne Mets,
kolleeg Kuresaare
Hoolekandest

nr 969

MUHU VERI LÖÖB ÜHA ROHKEM VÄLJA, mida kaugemal kodust olen. Tajun end  saareinimesena just mujal, end teistega võrreldes. Olen jonnakas, tahan asju oma tahtmist  mööda teha. Ma ei talu, kui keegi mu iseolemisse sekkub või tikub oma arusaamu peale suruma. Avatus ja külalislahkus on tänapäeval mõistlikud, aga saarte oma nägu peab säilima ning selleks läheb ehk tarvis teatavat isolatsiooni. Ma ei vahetaks millegi vastu ülendavat tunnet, mis valdab mind laevavööris, kui teine kallas paistma hakkab. Saarele saabumise erilisus ja rituaalid peavad alles jääma.
IDENTITEETI ON LIHTNE KAOTADA, kui võõrastele meeldida püüdes end palju painutad. Olen seda läbi katse ja eksituse kogenud. Saartele tullakse end hästi tundma ja oma raha kulutama ainulaadse atmosfääri pärast, aga see pole ju ainult meri, tuulehaug, kadakad ja rannaniidud. Ainult saarel sündinu mõistab, millest siinne õhustik õieti moodustub ja miks ei tohi saartel tekkida tunnet, nagu poleks sa Tallinnast lahkunudki. Töö, mida kodusaar Muhu pärandkultuurihoidjad teevad, on vaimustav ja nakatav, seda tuleb hoida ja toetada.
OLEN KOGU ELU MIDAGI KIRJUTANUD. RAAMATUD PEAVAD INIMESTELE  TASKUKOHASEKS JÄÄMA. Eesti keel säilib, kuni raamatuid loetakse. Kui kirjandus muutub luksuskaubaks, on kuri karjas.

KEHVEMAL JÄRJEL INIMESI ON LIHTNE SÜÜDISTADA lolluses ja laiskuses, aga olen oma nahal kogenud, et trafaretsed valemid kõigi peal ei toimi. Vaesusega käivad kaasas füüsilised ja psüühikahädad, perevägivald, sõltuvused. Kui näed seda ahelat lähedalt, mõistad paremini. Kui veab ja suudad end pinnale rebida, on sul rohkem kaastunnet nende vastu, kes ei hõlju elu laineharjal. Sotsiaalprobleemides oskan empaatiliselt kaasa rääkida, see on südamelähedane valdkond.
EDUKULTUSE-EESTI POLE MINU EESTI. Olulisemad on muud väärtused. Peame olema  empaatiavõimelised. Kala asemel tuleb õng ulatada, aga kedagi ei tohi seada endast madalamaks. Iga eestlane ei saa olla edukas ettevõtja. Ka palgatööline väärib korralikku tasu. Kellegi teise luksuslik elu ei saa tulla lihtsa inimese arvelt.
MU KANGELANE ON MU EMA, kes 84-aastasena on sitkem kui mina oma vanuses. Kui isa suri, jäi ema mind üksi kasvatama ja meie toimetulek oli tema igapäevane võitlus. Tahan teda tänada, seistes koos Keskerakonnaga väärika pensioni eest.

POLIITIKA JUURDE jõudsin loomulikult, olles isiksusena viimaks nii küpseks saanud, et riigilt mitte vaid nõuda, vaid vaadata, mida ise teha saan. Poliitika vajab rikkumata verd!

"Katrin on põnevaid lugusid kirjutanud Saaremaast ja Muhust. Tema tulek poliitikasse lisab kindlasti põnevust ka Riigikogus, kus sõnaosavust ja asjade olemuse kainet analüüsi ei kohta igapäev. Toompeal on ajakirjanikke alati olnud kirjanikest rohkem. Katrin on ennast heast küljest näidanud mõlemas kategoorias. Tere tulemast!" 

Enn Eesmaa

Riigikogu liige

nr 970 

MINU MOTO: ma ei ole poliitik, ma elan siin. Läänemaa on olnud mulle kodupaigaks  sünnist saati. Noarootsi poolsaarel on olnud minu vanavanemate ja vanemate kodu ning nüüd elab siin ka minu pere. Siin on inimestel ruumi, et rahumeelselt elada ja oma tegemisi toimetada.
KOGUKONNA EESTVEDAJANA saan öelda, et kui on eestvedajaid, on ka järele tulijaid. Levinud arusaam on, et liidab ühine vaenlane. Mina olen püüdnud inimesi liita teistmoodi, helgemalt ja rõõmsamalt.
MUL ON JULGUST JA TAHTMIST kaasa rääkida teemadel, mis on seotud inimeste igapäevase elu parema korraldamisega. Olen alati olnud arvamusel, et niisama seletamine ja kätega vehkimine ei vii kuhugi. Praegune kandideerimine Keskerakonnas on minu jaoks kohalike omavalitsuste valimiste jätk, kus osalesin minuga samu vaateid jagavate inimestega. Eesti riigi juhtimine vajab muutust avatud suhtlemise ja sõbralikkuse poole.
NELJA POJA EMANA oman kogemusi, kuidas tagada tulemusele orienteeritud ja õiglast kohtlemist. Olen elanud suurema osa elust pealinnas ja nn “kuldsest ringist” tulnuna tean, mis hind on maaelul. Viimase kümnendi olen veetnud maakana ja selle aja jooksul olen näidanud eeskuju Noarootsi piirkonna arendamisel ja elukeskkonna parandamisel: panustanud, et renoveerida Noarootsi endine kõrtsihoone ning luua piirkonda vajalikud teenused nagu toidukoht ja pood. Olen loonud viis töökohta.
MAAL ELAMINE NÕUAB TAHET JA TINGIMUSI. Igakülgne väikeettevõtluse toetamine on vajalik. Regionaalpoliitiliselt maaelu püsima jäämise nimel tegutsedes on Keskerakond oma otsustavust selles valguses ka näidanud. Kui investeeringud tagavad elu maapiirkonnas, on võimalik ettevõtluse areng ka suurtööstuseta. Olen oma nahal tunda saanud, mida tähendab võtta risk ja tulla maale elutähtsaid teenuseid looma. Näiteks riiklik tugi maapoodidele annaks palju kindlustunnet juurde.
ÜKSIKISIKU SÕNA MAKSAB, kui leiad parima viisi oma mõtete edastamiseks. Riigikogu liikmena on igaühel vastutus seista selle eest, et laiem avalikkus saab kaasa rääkida. Olen aastaid korraldanud kogukonna kokkusaamisi, et inimesed saaksid jagada oma rõõme ja muresid. Sealt edasi saab kogutud mõtted viia Riigikokku. Minu jaoks on oluline, et iga Läänemaa inimene teaks, et teda on märgatud ja ära kuulatud.

„Riigist hoolimine algabki kodukandist ja kogukonnast. See on kõige alus. Ebekai on end Noarootsis juba tõestanud ja ta saab Eesti riigi paremaks muutmisega suurepäraselt hakkama.“
 

Aivar Riisalu

Lääne-Nigula vallavanem

nr 971

POLIITIKAS OLEN OLNUD VEERAND SAJANDIT. Palgalisele poliitilisele ametikohale sattusin Jüri Ratase ettepanekul, kes kutsus mind oma valitsusse ministriks. See oli austav!  Loomulikult astusin seepeale ka Keskerakonda. Poliitika ei olnud mulle varemgi võõras. Tahan, et Eesti oleks mõistlik, tark ja edasipüüdlik riik, kus on hea elada.
KES ON POLIITIK? Kas see, kes saab valitud, või see, kes kandideerib? Arvan, et inimene, kes tahab muuta maailma ja Eestit paremaks. Mina tahan!

TAASTAN OMA SÜNNIKODU Kuijõel, kus tahan tulevikus ka alaliselt elama hakata. Talu on mul päris suur - 101 hektarit. See on mu lemmikkoht Läänemaal ja võib-olla ka kogu Eestis, mu Valgamaal asuva isakodu kõrval.

TAHAN AIDATA KORDA TEHA KÕIK EESTI KIRIKUD. Nendest suur osa asuvad Saare-, Lääne- ja Hiiumaal. Meil ei ole keskajast järel suurt midagi peale kirikute, mis meie esivanemate pärandit tunnistavad. Tahan, et eestlastel oleks kohti, kus käia leeris, jumalateenistustel, pulmades ja matustel.

INIMENE PEAB TEGEMA MIDAGI, MIS AITAB TEISI. Enda aitamine on ka oluline, aga eks see, kui aitad teisi, aitab ka sind ennast. Heategevusega olen tegelenud pikalt. Mind kutsus sinna 2005. aastal Peep Mühls - Lastehaigla Toetusfondi nõukokku. Olen Kirikufondi juhataja, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi esimees ning vähiravifondi Kingitud Elu kaasasutaja. Lastehaigla fondi
olen juhtinud 17 aastat. Kirikufond on kõige noorem, sellega alustasime aktiivselt 2020 kevadel.
ÜHEKSA-AASTASELT HAKKASIN TEGELEMA KABEGA. Kabe on strateegiamäng ja see on mind palju aidanud: kuidas näha mitu käiku ette, teha kombinatsioone, meelitada vastast lõksu. Kabe on pingutus ja meelelahutus ühekorraga. Maailma kuulsaim kabetaja on Napoleon Bonaparte, kes ei olnud mitte ainult sportlane, vaid ka poliitik ja riigijuht. Et olla edukas, peab mõtteaparaat olema tegus ja kaugelenägev.
EESTIS PEAB SAAMA HÄSTI ELADA KÕIKJAL, MITTE AINULT SUURLINNADES.

„Janek on laia silmaringi ja mitmekülgsete kogemustega ettevõtja ja poliitik, kes on Eestimaa risti ja põiki läbi sõitnud ning oskab vaadata ka Tallinnast väljapoole.“

Anneli Ott

Riigikogu liige

KESKERAKONNA VALIMISPLATVORM SAARE-, LÄÄNE- JA HIIUMAAL

Laiendades Keskerakonna Eesti-ülest platvormi, lubame oma ringkonnale:
TRANSPORT
* Toome kiiresti Virtsu-Kuivastu liinile uue kolmanda laeva, et likvideerida pudelikaelad sadamates ja anda saarte inimestele kindlustunnet.
* Ehitame lõpuni Haapsalu raudtee, mille ehitus sai 2016 Keskerakonna juhtimisel alguse. Meie viime selle ka Rohukülani.
* Jätkame kruusakattega külavaheteede mustkatte alla viimist ning maanteede seisukorra parandamist.
* Rajame Heltermaa sadamat ja Suuremõisat ühendava kergliiklustee.
* Arendame Rohuküla-Heltermaa laevaliini.
MAJANDUS JA ENERGEETIKA
* Muudame elektriühendused ilmastikukindlaks ja viime liinid maa alla.
* Seisame kalanduse ja merekultuuri edendamise eest.
* Väärtustame ja soodustame riiklike programmide abil mahetootmist.
* Suurendame omavalitsuste tulubaasi, et kogukondade ja riigi vaheline koostöö ja usaldus paraneksid.
* Taastuvenergia puhul nagu tuulepargid arvestame kogukondade arvamuse ja uurime rajatiste mõju keskkonnale.
* Tagamaks Läänemaale ja saartele ligipääsu Eesti parimale ja haritumaile tööjõule, jätkame üürimajade rajamist.
HARIDUS JA SPORT
* Rajame juurde lasteaiakohti ning kindlustame lasteaiaõpetajatele kooliõpetajaga võrdväärse palga.
* Lasteaiakoht peab olema tasuta ning lasteaiad ja koolid asuma kodu lähedal.
* Kõik lasteaia- ja koolilapsed peavad saama riigi rahastatud kohalikku ja tervislikku toitu.
* Arendame kutse- ja kõrghariduse omandamise võimalusi saartel ja Läänemaal.
* Anname lisaraha Palivere spordikeskusele, mis annab Läänemaa inimestele spordiks ja tervise hoidmiseks vajaliku kaasaegse taristu.
* Seisame huvikoolide õpetajate ja treenerite palgatõusu eest.
SOTSIAALHOOLEKANNE JA HEAOLU
* Tõstame keskmise pensioni vähemalt 1000 euroni.
* Maksame sotsiaalhoolekandes töötavatele inimestele väärikat palka.
* Toetame pensionäride päeva- ja huvitegevust.
* Jätkame Saare-, Hiiu- ja Läänemaa haiglavõrgustiku arendamist, rekonstrueerimist ja kaasajastamist.
* Toetame Hellamaa sotsiaalküla arendust Hiiumaal.
* Toetame Kuressaare haigla uuendamise projekti.
ELUKESKKOND
* Hoiame puhast elukeskkonda, kaitseme mere ja rannaalade ökosüsteemi.
* Kaasame kohalikke kogukondi ja ettevõtteid keskkonda puudutavatesse otsustesse.
* Hoolitseme, et suurüritused ei reostaks meie elukeskkonda ja korraldajad arvestaksid kohalike elanikega.
* Vaatame üle Läänemere kalarikkust ohustavate hüljeste ja kormoranide arvukuse reguleerimise.
* Töötame välja riikliku programmi mahepõllumajanduse edendamiseks
JULGEOLEK
* Kuna Soome ja Rootsi liitumine NATOga muudab oluliselt meie regiooni julgeolekupilti, on muutunud ka saarte ja Läänemaa senine staatus. Tagame, et riigikaitselised investeeringud jõuaksid ka saartele.
* Populariseerime ja arendame Kaitseliitu kui elanike esmatasandi kontakti riigikaitsega.
* Arendame kodanikukaitset, mis tähendab ka valmisolekut toimetulekuks erakordsete loodusjõudude, pikaajaliste elektrikatkestustega jmt.
* Edendame vabatahtlike riigikaitsjate ja korrahoidjate võrgustikku, kuhu peale kaitseliitlaste kuuluvad ka abipolitseinikud, priitahtlikud tuletõrjujad jt.
* Kaitseväe taristute ja harjutusväljakute rajamisel arvestame kohaliku kogukonnaga ning töötame välja kompensatsioonimeetmed.
KULTUUR JA SPORT
* Ehitame Kärdlasse multifunktsionaalse kultuurikeskuse.
* Arendame rahvamajade ja rahvaraamatukogude võrgustikku, tõstame raamatukoguhoidjate palka ning suurendame raamatukogude rahastamist, et inimestel oleks laiem lugemisvara.
* Tagame kultuuripärandi säilimise. Rekonstrueerime pühakojad, mõisakompleksid ja ajaloolised hooned. Toetame kirikute renoveerimist ja igapäevast lahtihoidmist.