■ Käivitada miljardi euro suurune riigi abipakett, aitamaks kaasa Eesti ettevõtluse konkurentsivõime hoidmisele ja arendamisele. Peame vajalikuks eraldada teedetaristu ehituseks 300 miljonit eurot, energiatoetusteks ja efektiivsema energiataristu arendamiseks ettevõtetele 300 miljonit eurot, riigi tellimusteks ehitussektoris 200 miljonit eurot ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks Ida- Virumaal 200 miljonit eurot.
■ Töötada rohkem Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel.
■ Jätkata tööstusparkide arendamist ning toetamist, loomaks võimalusi väärtusahela tekkeks erinevatesse Eesti regioonidesse.
■ Ergutada kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkata elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.
■ Teha Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu tööstussektorile kättesaadavaks vajalikud finantsinstrumendid heade majandustulemuste saavutamiseks.
■ Suurendada teadusarendustegevuse rahastamist ettevõtluse kaudu ning vähendada piiravaid bürokraatlikke meetmeid.
■ Tõsta transiidisektori konkurentsivõimet läbi uute turgude.
■ Liikuda jätkusuutliku ja keskkonnahoidliku majandusmudeli suunas langetamata meie ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega.
■ Väärindada Eesti maavarasid (haruldased muldmetallid, -maagid jne) ja toorainet koduriigis, et soodustada kõrge lisandväärtusega töökohtade teket üle Eesti.
■ Koostada keskkonnahoidliku majanduse tagamiseks kliimaseadus. Seaduses peab olema lisaks keskkonnaliste eesmärkide püstitamisele selgitatud nende mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Tagame Eesti ettevõtetele sujuvama ülemineku kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.
■ Leevendada ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Riik peab rakendama andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet.
■ Soodustada uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid alustavatele ettevõtetele, mis asuvad kõrgema töötuse tasemega regioonides. Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti äärealade traditsiooniliste valdkondade töökohtade hoidmisele ning loomisele.
■ Võimaldada rahvaaktsiate emiteerimist, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks võimalik investeerida rohkem meie riigiettevõtetesse. Me ei võõranda strateegilisi äriühinguid, mis tegutsevad valdkondades, kus puudub konkurents ning mille võõrandamine võib suurendada julgeolekuriske ning ohustada elutähtsate teenuste osutamist.
■ Kaaluda riigivõlakirjade suuremat emiteerimist, et pensionifondidel oleks võimalik investeerida Eesti majandusse.
■ Kaasaegse konverentsi-, messi- ja kultuurikeskuse loomist Eestisse koostöös avaliku ja erasektoriga. Kaalume võimalust riigikaasfinantseerimisel kohandada selleks Tallinna Linnahall.
■ Laiendada tööhõive suurendamiseks ümberõppe ja täiendkoolituste võimalusi.

■ Arendada üle Eesti kvaliteetset ühistranspordivõrku, sh nõudetransporti, eesmärgiga tagada kõikjal Eestis vajadustele vastavad liikumisvõimalused.
■ Anda kõigile inimestele võimalus kasutada tasuta ühistransporti Tallinnas ja kõigis teistes tasuta ühistranspordiga omavalitsustes. Töötame välja vajalikud meetmed omavalitsustele saamata jääva tulu kompenseerimiseks.
■ Toetada Tallinn-Helsingi tunneli kavandamist ning Rail Balticu valmimist. Peame oluliseks, et Rail Balticu trassil oleks piisavalt kohalikke peatusi, et pakkuda inimestele mugavat ja kiiret rongiühendust.
■ Kiirendada Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede valmimist 2+2-realisena hiljemalt 2030. aastaks. Töötame välja teedeehituse pika plaani ning tagame selle elluviimiseks stabiilse rahastuse. Teedeehitust rahastame pangalaenu või avaliku ja erasektori koostöölepingu alusel.
■ Kiirendada kruusakattega riigiteede mustkatte alla viimist, selleks eraldame riigieelarvest igal aastal 25 miljonit eurot.
■ Rakendada riigieelarves eraldi toetusmeede kohalikele omavalitsustele ettevõtlusega seotud teede korrastamiseks, eesmärgiga aidata ettevõtlust erinevates Eesti regioonides.
■ Pakkuda kvaliteetset, taskukohast ning kiiret laevaühendust mandri ja suur- ning väikesaarte vahel. Toetame saareelanike eelisülevedu võrreldes teiste reisijatega. Ostame mandri ning suur- ja väikesaarte vaheliseks ühenduseks uued laevad.
■ Toetada kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.
■ Jätkata Rohuküla raudtee ehitamist. Esimene rong peab Haapsalusse jõudma hiljemalt 2027. aastaks.
■ Korraldada mandri ja Muhumaa vahele püsiühenduse loomise otsustamiseks sellega seotud kohalikes omavalitsustes rahvaküsitlus.
■ Arendada üle Eesti kaasaegseid raudteeühendusi ning soodustada uute keskkonnasäästlike rongide kasutuselevõttu.
■ Tagada rahvusvahelised lennuühendused Tallinnast ja teistest Eesti regionaalsetest keskustest, et arendada Eestit majandus- ja turismisihtkohana.
■ Tagada kvaliteetne ja mugav lennuühendus Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.
■ Toetada omavalitsusi jalgrattastrateegiate koostamisel ja elluviimisel.
■ Toetada transpordis uute loodussõbralike kütuste kasutusele võtmist. Arendame taristut biogaasi ja vesiniku kasutavate transpordivahendite jaoks.
■ Suurendada liinimahte maakondlikel liinidel, kuna ühistranspordi kasutamine on praeguses kiires hinnatõusu olukorras suurenenud. Soodustame tasuta ühistranspordi liinide korraldamist üle maakondlike piiride. 
■ Erinevate ühistranspordiliikide kasutamise integreerimist ning nende sõidugraafikute omavahelist sobitamist. Soodustada tuleb ka ühistranspordi sõlmpunktide juures jalgrattataristu arendamist.
■ Kaasajastada elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elamistingimusi ka maapiirkondades. Jätkame korterelamute renoveerimistoetuste programmi, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.
■ Viia ellu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori vahel kokkulepitud visiooni „Ehituse pikk vaade 2035“ rakenduskava.
■ Jätkata üle Eesti üürimajade programmiga.

■ Energia jõudmist inimeste ja ettevõteteni taskukohase hinnaga. Elektri miinimumvajadus peab olema tagatud kõigile inimestele taskukohase hinnaga.
■ Kiirendada elektriliinide maa alla viimist üle Eesti, et tagada stabiilsem elektrivarustuskindlus.
■ Arendada elektrivõrgu taristut üle Eesti, arvestamaks heitlikke ilmastikuolusid, muutusi energiaturgudel ja –tootmisel. Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab tugevdama elektrivõrku saartel ning Eesti lääneja kaguosas.
■ Soojusenergia ja elektrienergia koostootmisjaamade rajamist üle Eesti.
■ Jätkata põlevkivielektri tootmist seni kuni energiasõltumatus ja varustuskindlus on tagatud muude juhtivate elektritootmise võimsustega.
■ Fikseerida riiklike seisukohtadena põlevkiviõli tootmise jätkamine. Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist.
■ Toetada Eestis riigi energia omatarbimise katmist taastuvenergiaga 2030. aastaks. Suurendame taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel ning tagame energiaturul kõikide tootjate, sh mikrotootjate võrdse kohtlemise.
■ Toetada biomassi, sh põllumajandusliku biomassi ja biojäätmete kasutamise suurendamist energia tootmisel. ■ Toetada Eestisse LNG püsiterminali rajamist.
■ Eesti Energia tootmisvõimsuste piisaval tasemel hoidmist, et Eestis oleks tagatud energiajulgeolek.
■ Kasutada CO2 kvoodi müügist saadavat tulu energeetika valdkonna arendamiseks.
■ Suurendada kodumaise roheenergia tootmist, selleks vähendame bürokraatlike piiranguid.
■ Pakkuda energia tootmisel ja maavarade kaevandamisel suuremat kohaliku kasu instrumenti asukohajärgsetele omavalitsustele ja sealsetele elanikele.
■ Panustada riiklike meetmetega tänavavalgustuse uuendamisse. Liikumisanduritega valgustite paigaldamisega vähendame ligi poole võrra halduskulu ja säästame energiat.
■ Toetada inimesi ning ettevõtteid tuuleenergia, päikeseenergia ja bioenergia kasutuselevõtul.
■ Soodustada innovaatilisi taastuvenergeetika finantseerimismudeleid. Kaalume turu avamist energiateenusel baseeruvatele finantseerimismudelitele (PPA – Power Purchase Agreement) finantseerimaks kortermajade renoveerimist, aga ka kohaliku omavalitsuse või ettevõtte infrastruktuuri rajamist taastuvelektri tootmisest saadavast tulust.
■ Kiirendada meretuuleparkide rajamist arvestades Eesti riigi energiatarbimist ja keskkonnaohutust. Meretuuleparkide rajamisel teha koostööd kogukondade ja sektoritega, keda need investeeringud otseselt puudutavad.
■ Liikuda edasi Paldiski energiasalve (pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam) projektiga.
■ Liikuda edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika kasutuselevõtu analüüsiga Eestis. Tuumaenergeetika kasutamisel peab olema laiem ühiskondlik kokkulepe ning tagatud maksimaalne keskkonnahoid.
■ Soodustada energiatootmist ja salvestamist kohalikele kogukondadele maksimaalselt lähedal. Hajaenergeetika teadlik arendamine tugevdab kodanike turvatunnet ja riigi julgeolekut. Selleks loome soodsamad tingimused kogukondadele oma elektri tootmiseks ja toetame aastaks 2025 energiaühistute teket igas suuremas asulas.
■ Soodustada nutikate lahenduste pakkumist elektritarbimise vähendamiseks ning tiputarbimise hajutamiseks, mis aitab hoida tarbimiskulud madalad.

■ Tagada Eesti tegutsemine võimeka ja jätkusuutliku mereriigina toetades selleks riigilaevastikule püsiva baasrahastuse eraldamist.
■ Tuua rohkem laevu Eesti lipu alla läbi uuendatud tervikmeetmete kontseptsiooni ja konkurentsivõimelise seadusandluse.
■ Tõsta Eesti mereala ohutust ja turvalisust tagades riigilaevastikule vajalikud investeeringud laevade uuendamiseks ja rohestamiseks.
■ Toetada merenduses lisatöökohtade loomist ja kindlustada lisatulud riigieelarvesse, selleks loome maksuerisused tulevase Eesti laevandusregistri jaoks.
■ Toetada Eesti merenduse konkurentsivõimet läbi kaasajastatud veeteede tasude süsteemi ja maksutaseme vähendamise. Tagame Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasõbralikkuse.
■ Luua ja seadustada püsiv reisilaevade toetusmeede sarnaselt teistele lähiriikidele, et tagada Eesti majandusjulgeolek, maksutulu, töökohad ning hoida mereriigina meie head mainet.
■ Eesti majandusjulgeoleku ja sadamate konkurentsivõime tagamiseks ehitada uus jäämurdja.
■ Kaasajastada Eesti merenduse seadusandlust ning luua vajadusel uus kontseptsioon, et vähendada avaliku sektori halduskoormust ja luua ettevõtjate jaoks toetav ärikeskkond.
■ Suurendada investeeringuid veeteedesse. Laevakanalite süvendamine peab olema tagatud piisava püsirahastusega, et head ja kiired ühendused saartega oleksid igal ajal tagatud.
■ Toetada riigireforme, et vähendada killustumist merendusvaldkonnas ja suurendada koordinatsiooni eri osapoolte vahel valdkonna täieliku potentsiaali saavutamiseks.
■ Luua toetusmeetmed Eesti sadamate ja meretööstuse konkurentsivõime tagamiseks ning arendamiseks.

■ Jätkata viimase miili projektiga, et hiljemalt 2027. aastaks oleks üle Eesti inimestele ja ettevõtetele tagatud kiire ja taskukohane internetiühendus.
■ Personaalsete ja proaktiivsete e-riigi teenuste loomisel soodustada koostööd avaliku ja erasektori vahel.
■ Tagada stabiilsed eelarvelised vahendid Eesti digiriigi pidevaks arendamiseks ning olemasolevate süsteemide korrashoiuks.
■ Luua seadusandlikud eeldused isesõitvate autode, droonide ja robotkullerite testimiseks ja kasutamiseks üle Eesti.
■ Tõsta küberturvalisuse kompetentsi ja riigi küberturvalisuse võimekust, panustades nii haridusele kui koostööle erasektoriga.
■ Asendada infosüsteemide Eestis hoidmise kohustus võimalusega hoida neid Euroopa Liidu piires. Anname teenusepakkujatele võimaluse kasutada rahvusvahelisi pilveteenuseid.
■ Arvestada sidetaristu vajadustega suurte infrastruktuuride ehitamisel ja arendamisel. Planeeringutel ja teede ehitusel peab arvestama kiire side- ja internetiühenduse loomise võimaldamisega.
■ Luua konsolideeritud riiklik IT asutus kohalikele omavalitsustele oma e- teenuste kaasajastamiseks ja arendamiseks.
■ Soodustada avaliku sektori avaandmete kiiret ja lihtsat kasutamist uute tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisel ning majanduse konkurentsi tõstmisel, arvestades iga inimese privaatsusega.
■ Muuta seadusandlust, et kliendi ja ettevõtte vaheline suhtlus oleks väiksema keskkonnajalajäljega, selleks rakendame üle välja e-arve ja e-kviitungi süsteemi.
■ Arendada avalikus sektoris olevate andemete ristkasutust, vähendamaks andmete küsimise dubleerimist.
■ Liikuda sideteenuste pakkumisel tehnoloogianeutraalsuse suunas.
■ Arendada õppijakeskset hariduslugu kui personaalse õpitee ja elukestva õppe keskkonda.